Avakontserdini Jõhvi kontserdimajas on jäänud veel
Day(s)
:
Hour(s)
:
Minute(s)
:
Second(s)
Jaak Joala Juubelikontsert 70 „Naerata“
2020. aastal möödub eelmise sajandi ühe väljapaistvama Eesti laulja Jaak Joala sünnist 70 aastat. Avaldamaks lugupidamist ja jäädvustamaks mälestust suurele muusikule, on kavas neli suurejoonelist austuskontserti 2020. aasta sügisel Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades.
Jaak Joala populaarsemaid laule esitavad noorema põlvkonna artistid, keda Jaak kas otseselt või kaudselt oma eeskujuga on mõjutanud. Oma nõusoleku kontsertidel osaleda on andnud Tanel Padar, Tanja Mihhailova-Saar, Uku Suviste ning Karl-Erik Taukar.
Lisaks suurepärastele lauljatele on laval 13-liikmeline saateansambel.
Juubelikontsert kannab Jaagu ühe tuntuma laulu järgi pealkirja „Naerata“.
Kontsert on ühe vaheajaga.
Plaadifirma JJ Music on selleks tähtpäevaks jõudnud välja andnud muusiku laululoomingu paremiku heliplaatidel: 9 eestikeelset plaati, millest igal on laulja nime üks täht, moodustades kokku tema nime, lisaks kaks kogumikku Jaagu venekeelsete lauludega.
Neid helikandjaid on kolm aastat järjest (2016-2018) auhinnatud Eestis auhinnaga „Kuldne plaat“ kui aasta enim müüduim. Samuti on Jaak Joala kaks korda tunnistatud postuumselt aasta parimaks meeslauljaks.
Tanel Padar
Tanel Padar (sünd. 27.11.1980) on laulja ja laulukirjutaja.
Ta on õppinud klarnetit ja saksofoni, laulnud laste- ja poistekooris.
Laiem tuntus lauljana saabus aga võitudega konkursil “Kaks takti ette” (1999) ja Eurovisiooni lauluvõistlusel 2001 aastal.
Tanel Padar oli ansambli Speed Free looja ning lugude autor. Aastaid oli bändi The Sun juhtfiguur, tänapäeval näeme teda lavadel rokkimas kas Tanel Padar bändi saatel või mahedat bluusi esitamas Tanel Padar Blues Bandiga.
Tanja Mihhailova-Saar
Tanja Mihhailova-Saar (esinejanimega Tanja sünd 19.6.1983) on laulja, tantsija ning laulukirjutaja.
Laulma hakkas Tanja juba väga varases eas, osales paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel. Ta võitis 1998. aastal Lätis Jurmalas peetud võistluse “Utrennaja zvezda”.
Lõpetas Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal. Laulnud bändides Nightlight Duo ja JZ Belle. Esimene sooloalbum “Gemini“ ilmus 2012 aastal. Tanja esindas Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga “Amazing”.
Tänasel päeval näeb Tanjat lavalaudadel peamiselt koosseisuga The Swingers.
Karl-Erik Taukar
Karl-Erik Taukar (sünd.1.3.1989) on laulja, basskitarrist laulukirjutaja ja saatejuht.
Laiem tuntus lauljana saabus telesaatega „Eesti otsib superstaari” aastal 2012, kus ta oli viienda hooaja finalistide hulgas. Peale saates osalemist nimetati Taukar Raadio 2 Aastahitt 2013 galal aasta uueks tulijaks, tema esiksingel “Seitsme tuule poole” noppis edetabelites esikohti.
Tänaseks on temast saanud hinnatud sooloartist, kes on avaldanud suure hulga hittsingelid ning keda näeb lavalaudadel koos omanimelise bändiga.
Karl-Erik Taukar, kes on esitanud Jaak Joala ühte hittidest „Vildist kübar”, on öelnud:„Seda lugu valides kuulasin ma pea terve öö Joala repertuaari ja avastasin enda jaoks laule, mida ma küll lapsepõlvest mäletasin, kuid ei seostanud neid Joalaga. Lapsena neid lugusid kuuldes ei mõelnud ma esitajale. Paar üllatust oli, näiteks “Valge aurik” ja “Tooli kõrval tool”, millega tuleb kohe meelde Žiguli tagaistme lõhn ja selle ajastu hõng. See on klassika!”
Uku Suviste
Uku Suviste (sünd. 6.6.1982) on laulja, pianist, laulukirjutaja ning muusikaprodutsent.
Uku Suvistel on laiapõhjaline muusikaharidus, ta on õppinud muusikat nii Eestis kui ka USAs. Ta on töötanud ka helirežissööri ja muusikaprodutsendina ning olnud mitme Eesti tuntud artisti lugude produtsent. Lisaks omapärase tämbriga vokaalile oskab Uku mängida mitut pilli.
On osalenud paljudel lauluvõistlustel nii Eestis kui välismaal. Viimati saavutas ta lauluga “Pretty Little Liar“ 2. koha 2019. aasta lauluvõistlusel „Eesti Laul“.
Uku on öelnud:„Millal iganes ma Jaak Joalale mõtlen, tuleb meelde, et tal oli alati lai naeratus näol, sest ta ellusuhtumine oli väga positiivne. Jaak oli iidol paljudele eestastele, meie naabritele ja muidugi ka minule. Ma ei ole kindel, et ma ilma Jaagu ja ta maineta oleksin osalenud New Wave lauluvõistlusel või “Voice of Russia” projektis. Jaak tutvustas mulle ka tohutul hulgal lääne muusikat. Kui veel internetis muusikat jagada ei saanud, lasi Jaak mul oma salvestusi kuulata.“
R 02.10.2020 - Jõhvi kontserdimaja
L 03.10.2020 - Vanemuise kontserdimaja, Tartu
P 04.10.2020 - Pärnu kontserdimaja
L 10.10.2020 - Alexela kontserdimaja, Tallinn
Jaak Joala (26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn) oli Eesti laulja, muusikapedagoog, televisiooni- ja raadiosaatejuht ning muusikaprodutsent.
Joala muusikukarjäär algas Olav Ehala ja Olev Künnapiga biitansamblis „Kristallid“ 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast ka basskitarristina. 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis „Virmalised“. Sellesse aega jäävad ka tema esinemised Eesti Televisiooni populaarsetes saadetes “Horoskoop” ja “Kanal 13” ning kiiresti kasvav tema kui laulja kuulsus.
Tee teleekraanile avas Jaagule ETVs toimetajana töötanud helilooja ja ansamblijuht Kustas Kikerpuu, kes oli ka populaarse lauluvõistluse „Horoskoop“ toimetaja. 1968.a sügisel sündis ETVs uus noortesaade „Kanal 13“, mille toimetajaks ja saatejuhiks sai Mati Talvik ja režissööriks Leo Karpin. Just Leo Karpin oli Jaagu muusikalise mängufilmi „Teisikud“ režissööriks ning tema sidemed omaaegse Kesktelevisiooniga Moskvas andsid Joalale võimaluse ka üleliidusel ekraanile jõuda.
1970. aastatel võitis Jaak auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. 1975. ja 1979. aastal osales ta edukalt rahvusvahelisel lauluvõistlusel Sopotis.
Aastatel 1977 –1983 esines Jaak Joala saateansambliga „Radar“ kõikjal NSV Liidus ja välismaal.
1984. aastal moodustas Jaak Tallinna Linnahalli juures ansambli „Laine-84“, millest aasta pärast sai „Lainer“, kus ta oli nii solist kui instrumentalist. Nendegi kollektiividega ulatusid Jaagu kontsertreisid kõikjale NSV Liidus.
1980. aastate lõpus loobus Joala aktiivsest lauljakarjäärist. Uut indu lisas kuldsete kuuekümnendate projekt „Kollane Allveelaev G“ 1991.a ja nostalgiatuur „Las jääda kõik, mis hea“ koos sõprade Ivo Linna ja Tõnis Mägiga 1996.
Loobudes laulmisest, pühendus Jaak pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle.
Jaak oli seotud ka Eesti Eurovisioonile viimisega alates 1993.a kuni 2008.a. olles konsultandiks peaprodutsentidele ja andes nõu esinejatele.
Jaak Joala oli Georg Otsa kõrval üks kuulsamaid eelmise sajandi lauljaid nii üleliidulises kui rahvusvahelises ulatuses. 1980 omistati talle ENSV teenelise kunstniku aunimetus ning Eesti Fonogrammitootjate Ühing tunnustas teda postuumselt 2015.a elutöö preemiaga erakordse muusikalise tegevuse eest. Kolm aastat järjest (2017, 2018 ja 2019) on Jaak Joala senised kogumikplaadid toonud talle postuumselt parima meesartisti Kuldse plaadi.
Jaak oli üks Eesti Esitajate Liidu asutajaid ja kauaaegne juhatuse esimees.
Jaak Joalale on kirjutanud laule enamik Eesti heliloojatest, kuid edukas oli koostöö selliste laululoojatega nagu Arne Oit, Uno Naissoo, Kustas Kikerpuu, Gennadi Taniel, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Rein Rannap, Olav Ehala, Andres Valkonen.
Algusaastatel oli Jaagu repertuaaris palju välismaiseid hitte, mida ta esitas eesti keeles. Tema lemmikuteks olid lauljatest Cliff Richard, Elton John, Billy Joel. Ansamblitest loomulikult The Beatles, Toto, Procol Harum jt.
Kui Jaagu üleliiduline populaarsus hakkas kasvama, pakkusid oma laule talle ka paljud Venemaa laululoojad nagu David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Vladimir Migulja, Valeri Sevastjanov, Viktor Reznikov, Vladimir Gustov, Vladimir Matetski. Palju on esitanud Jaak ka Läti maestro Raimonds Paulsi loomingut.
Jaak Joala kui laulja omapära oli laulude kiires õppimises ja veatus esituses ning alati oma võtme leidmises laulude tõlgendamisel. Sellisena on ta jäänud eeskujuks tänastele noorema põlvkonna artistidele.