LP Jaak Joala – Suveöö

19.99 

Plaati on toodetud limiteeritud kogus 500 tükki.

Kategooria:

Jaak Joala lahkumise järel ilmunud esimese kogumikplaadi pealkirjaks sai „Suveöö” – oli ju see üks Jaagu edukamaid laule võistluskontsertidelt. 1971. aasta detsembri lõpus noppis ta sellega lausa kolm preemiat: peaauhinna, publiku preemia ja Nooruse preemia.
Samas oli Jaak suvelaps, kes oma jaanipäevajärgse sünnikuupäevaga oleks vabalt võinud kanda ka eesnime Jaan.

Sellel heliplaadil on peamiselt Jaagu algusperioodi laulud, millest suurem osa on salvestatud monoheliga. Ja kuigi tänapäeva tehnika oleks võimaldanud neid vanu linte ka nn pseudostereosse üle viia, otsustasime ajastu hõngu ehtsana säilitada: nii nagu enamik neid laule telemaja I stuudios öötundidel sisse said lauldud-mängitud.

Loodame, et need laulud toovad ka teie meenutustesse seda kustumatut kuldsete kuuekümnendate ning säravate seitsmekümnendate hõngu, kus mälestuste lõkketules „sädelevad kuldsed söed”.

Olavi Pihlamägi, muusikaajakirjanik

Jaak Joala (26. juuni 1950 – 25. september 2014) oli üks kuulsamaid Eesti lauljaid, muusika pedagoog, televisiooni- ja raadiosaatejuht ning muusikaprodutsent.
Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast ka basskitarristina. Sellesse aega jäävad ka tema esinemised Eesti Televisiooni populaarsetes saadetes „Horoskoop” ja „Kanal 13” ning kiiresti kasvav tema kui laulja kuulsus.

  1. aastatel võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal.Vana-aastaõhtul 1978 näidati Kesktelevisiooni 1. programmis muusikalist telefilmi „31. juuni”, milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse terves Nõukogude Liidus. Ta valiti korduvalt NSV Liidu parimaks meeslauljaks.

Talle kirjutasid laule parimad heliloojad üle terve Nõukogude Liidu. Jaak Joala on mänginud muusikalistes filmides ja löönud kaasa rahvusooperi Estonia etendustes.

Aastatel 1978–1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar. 1987. aastal moodustas ta ansambli Lainer.

  1. aastate lõpus loobus ta aktiivsest lauljakarjäärist ja pühendus pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle. Jaak oli seotud ka Eesti Eurovisioonile viimisega alates 1993. aastast kuni 2008. aastani.

Ta oli üks Eesti Esitajate Liidu asutajaid ja kauaaegne juhatuse esimees.